Loe esimest osa siit: “Loovagentuurid Eestis riigihangetest: kas nüüd on tehnokraatide aeg särada?”
Ja teist osa siit: “Loovagentuur riigihangetest: ei ole ju ometi mustkunst?”
Jätkame positiivse külje pealt. Riigihangete tulemuslikkuse parandamine loomevaldkonnas hõlmab mitmeid strateegiaid, mis võivad suurendada läbipaistvust, tõhustada
hankemenetlust ja soodustada tulemuslikku koostööd hankijate ja pakkujate vahel.
Riigihange ja hanke dokumendid peaksid olema selged ja täpsed nõuded, kirjeldades projekti eesmärke, ootusi ja hindamiskriteeriume. See aitab vältida arusaamatusi ja tagada, et pakkujad mõistavad täpselt, mida “oodatakse”. Tihti on kuulda tagasisidet, et “selle pakkuja visioon ühtis meie ootustega enim”. Ent neid ootusi ei serveeritud ju!?
Mõistlik ja realistlik eelarve tagab, et loomeprojekti jaoks on vajalikud ressursid kättesaadavad. Liiga väike eelarve võib põhjustada madalat pakkujate huvi ja vähendada projekti kvaliteeti. Selle artikli kirjutamise ajal sündis taaskord kahetsusväärne olukord, kus hange tunnistati kehtetuks, sest pakkujate hinnapakkumised ületasid hankija “võimalusi”.
Enne hankemenetluse käivitamist võiks hankija konsulteerida loomevaldkonna huvirühmadega, et saada sisendit projektide vajaduste ja eripärade kohta ning tagada, et hankekava vastaks tegelikele vajadustele. Ametnikud vajavad kokkupuudet “päris eluga”.
Hankijad peaksid olema avatud suhtluses ning tagama, et kõik hankedokumendid ja kavatsused oleksid avalikkusele kättesaadavad. See aitab luua usaldust ja vähendada vaidluste riski. Mõistagi, tähendab see kogu olulise sisendinfo korrektset edastamist kõigile pakkumistevoorus osalejatele. Sh., pakkujatele suunatud koolitused ja juhendamine hankemenetluste kohta võivad suurendada nende teadlikkust ja valmisolekut osaleda riigihangetel. On hulle situatsioone, kus pakkuja, võites konkursi, satub hankija lõksu, kuna
eeltöö on tegemata või puudulikult tehtud ja kogu tööde koorem asetatakse nagu möödaminnes täitja õlule.
Hindamiskriteeriumid peaksid olema objektiivsed, selged ja mõõdetavad. On selge, et see nõue võib jääda saavutamatuks sest oma teatav subjektiivsus jääb. Ent hindamiskomisjonide liikmed peaksid olema siiski valdkonna-pädevad ning hindamisprotsess peaks olema läbipaistev ja õiglane. On kuulda juhtumeid, kus hindajad ei orienteeru totaalselt pakutavas, sest nad pole ise kunagi sellelaadse tööga kokku puutunud. 3-5 kordne orienteerumatus turu hinnatasemes ei olegi kahjuks haruldus.
Pakkujatele antav tagasiside, eriti hankeprotsessi käigus ja pärast seda, võimaldab neil mõista, kuidas nad on esinenud, ja parandada tulevikus oma pakkumiste kvaliteeti. Kõik arenevad, see on ainult hea.
Tihedam koostöö hankijate ja pakkujate vahel võib aidata mõista mõlema poole vajadusi ja ootusi ning luua aluse tõhusale koostööle.
Hankijad võiksid kaaluda meetmeid, mis soodustavad innovatsiooni ja loovust pakkumistes ning võimaldavad loomevaldkonnal tuua sisse uuenduslikke lahendusi, mis omakorda on heaks eelduseks projektide taseme tõstmisel. See tähendab, et hankija ei kirjuta oma vaatest lähtuvalt ülesannet täpselt kokku vaid jätab ruumi loovale mõttele (seda väärtustades). Olen osalenud pakkumise läbirääkimistel, kus esimese kolme minutiga oli selge, et hankija on teinud väga halvad baasotsused, mille peale hangiti omakorda veelgi
halvemaid (ja kulukamaid) taktikalisi lahendusi. Seda tõdenuna, nentis ka hankija, et “jah, oleks pidanud varem agentuuri poole pöörduma”…
Hankijad peaksid omama pikaajalist visiooni ja strateegiat, mis arvestab loomeprojekti pikemaajalise mõjuga, mitte ainult lühiajalisi tulemusi. Need meetmed võivad aidata parandada riigihangete tulemuslikkust loomevaldkonnas, suurendades protsessi läbipaistvust, õiglust ja koostööd hankijate ja pakkujate vahel.
Aga kokkuvõtteks. Misiganes puudusi võime hankijale ette heita ja ebaõigluse
või -professionaalsuse üle kaevelda, hankijal on õigus olla ebateadlik, subjektiivne, akommunikatiivne, akontaktne, laisk, mugav jne. Sest ka hankeametnik on inimene…