Kuna uus kommunikatsioonikontseptsioon kätkes erakordselt palju ülesandeid, otsustas loovmeeskond keskenduda lihtsatele ja asjakohastele ideedele, mida oleks võimalik ühtseks tervikuks liita. Sisuliste sõnumite programmis rõhutati tasakaalul põhinevat Euroopa ühtsust ja Eesti Vabariigi kaasavat avatust, mida seovad usk demokraatiasse ja digitehnoloogiad. Loojad otsustasid lihtsa geomeetrilise lahenduse kasuks, peites graafilisse disaini arvud 100 ja 18 koos looduse ja tehnoloogia pidevaid tasakaaluotsinguid sümboliseerivate ringidega ning illustratiivse digiallegooriaga (kujutisi katab binaarkoodis sõnumitest koosnev võrgustik). Nii sündisid sisult erinevad, aga samadele filosoofilis-esteetilistele alustele tuginevad lahendused Aastasada ja Tasakaal.

Kuna programmide sihtrühmad olid ühtviisi nõudlikud, aga ometi parajalt erinevad, tuli arvestada mitmesuguste riskide ja ootustega. ELi eesistumise puhul oli kõige tähtsam saavutada Euroopa kultuuriliselt ärahellitatud poliitilisele eliidile ja ametnikele vastuvõetav kvaliteeditase. Eesti 100 puhul muretsesid loojad eelkõige kohalike inimeste reaktsiooni pärast, sest varasemad katsed rahvussümboolika disainimisega on Eestis korduvalt ka läbi kukkunud. Järgnenud positiivne meediakajastus, inimestelt kuuldud kiidusõnad ja festivalidelt saadud auhinnad kinnitavad siiski, et projekt osutus edukaks. Eesti 100 sümbolite tohutu menu nii ametlikus kasutuses kui ka rohujuuretõlgendustes on aga veelgi uskumatum. Eesti 100. sünnipäeva ja ELi eesistumisperioodi jaoks loodud kaksiklahendused kuuluvad seega Eesti läbi aegade edukaimate avaliku sektori kommunikatsiooniprojektide hulka.