Uus disain ja kontseptsioon, mis on kiirelt tuntust kogunud. Sellest räägivad Muuseumikaardi visuaalse kontseptsiooni ja identiteedi autorid kontseptuaalse disaini agentuurist – Identity loovjuht Ionel Lehari ja disainer Meelis Opmann.
Muuseumikaart on Eesti muuseumide ühispilet, millega saab aasta jooksul piiramatult külastada üle 100 muuseumi, galerii ja elamuskeskuse. Muuseumikaardi mõte on võimaldada ühe piletiga külastusi mitmetesse erinevatesse muuseumitesse üle Eesti. Muuseumikaart lansseeriti käesoleva aasta 11. aprillil Kaasaegse Kunsti Muuseumis.
Ionel:
Esimest korda tekkis idee siis, kui ma tegin Tartus kõikidele muuseumidele muuseumi ühingu poolt korraldatud muuseumi kandja konverentsi, kuid initsiatiiv tekkis Ruth Laidveel (Ajaloomuuseum) peale Soome Museokortti projektiga tutvumist. Ruth Laidvee moodustas tugeva tiimi ning projekti kaasati konkursi kaudu Identity, millega liiguti algusest lõpuni projekti käivitamiseni. Identity ülesandeks oli luua muuseumikaardi terviklik identiteet ja visuaalne kontseptsioon.
Ionel:
Selles, et meil Identitys on muuseumi valdkond nii tugevalt esitatud, on mul väga suur roll, sest ma olen ise suur muuseumite huviline ja me oleme teinud palju ajutisi näitusi, püsiekspositsioone, muuseumi brände. Ehk meil on muuseumitega olnud koostööd pea kõikides vormides.
Meelis:
Eesti mastaabis oli see uus idee, mida varem polnud sellises mahus ega vormis rakendatud ning see andis ka loovagentuurile võimaluse luua visuaali Eestis uudsele tootele.
Ionel:
Projekt algas ja kulges kiirelt ning valutult, suuresti ka seetõttu, et Identity oli taustamaastikuga hästi kursis ning ka muuseumimaastikul hästi tuntud. Minu roll oli juhtida loovtiimi, tõstatades erinevaid küsimusi ning diskuteerides võimalike lahenduste üle, et lõpptulemus saaks ideaalne.
Meelis:
Minu roll oli kogu visuaalse väljenduse graafiline väljatöötamine. Esialgu oli ideid palju, kuid kõige sobivamaks osutunud teekonna motiiv jõudis meieni üsna orgaaniliselt.
Ionel:
Meieni tuli mõte joonega läbi jalutada Eestimaa muuseumid. Mõte oli äge, aga tekkis küsimus – kas muuseumite rohkuse tõttu ei teki meil visuaali kribu-krabu? Mis juhtub siis, kui meil on vaja kompaktses materjalis näidata õigeid teekondi – kas me teeme teekonnad abstraktselt või üks-ühele õigete parameetritega? Nende mõtete tulemusel pidasime arutelusid ja tegime arendusi, et testida, kuidas idee kõikvõimalikes olukordades töötab või ei tööta.
Ionel:
Eriti hästi läks see, millest kõik unistavad – tuleb esimene idee ja selle tunneb ära disainer, loovjuht, projektijuht, klient – kõik on nõus, et see esimene idee oli hea idee.
Meelis:
Ma jõudsime väga ägeda tulemini, mis on süsteemi poolest ka lihtsalt ja tabavalt laiendatav ka erinevatele materjalidele. Samuti on selle puhul suureks boonuseks kiire äratuntavus ehk Muuseumikaart sai väga omalaadse näo, disain, mis kõnetab väga selgelt ka sisu. Lansseerimisjärgne positiivne tagasiside on olnud tore tunnustus, mis on ka kinnitanud idee ja visuaalse kontseptsiooni õigsust.
Ionel:
Logo puhul on õiged kriteeriumid kirjeldatud juba selgelt ülesande püstituses. Esiteks, peab disain olema aktiivne, mis annab kohe sisendi värvivalikule – see ei saa olla seikluslik beež või kirglik hall, sest see kaob mürasse ära. Ehk lõplikult valitud Muuseumikaardi disain on kampaanialik, lihtne ja tugeva signaalvärvi omadustega. Identiteedi vorm on tegelikult kommunikatsiooni mõtteski lihtne, primitiivne, täpne ja keskendunud vaid ühele asjale ehk turunduskommunikatsioonis peab logo ühte asja ütlema, ja pinpoint idee sobis selleks ideaalselt. Kokkuvõttes, situatsioon ja nimi mõnes mõttes ise tingisid ise selle lahenduse. Sellest tulenevalt on ka kommunikatsioon pigem lihtne – „Tule ja lähme külastame erinevaid muuseume“.
Meelis:
Mulle väga meeldib see visuaal, milleni jõudsime, eriti seetõttu, et kogu loodud süsteem on pidevalt ajas muutuv. Logo on elav, muudab vastavalt teekonnale oma asukohta, suurust.
Ionel:
Alguse kajastus oli täitsa olemas. Marko Reikopi jupp “Ringvaates” oli päris meeleolukas ja toimis hästi. Muuseumide kogukonnas oli antud teade kindlasti suure uudisväärtusega, mida panin tähele ka erinevates meediumites. Minu arvates on suurem küsimus jätkukommunikatsioonis. Kuidas teha nii, et Muuseumikaardi teenuste kasutajate arv tõuseks? Üks asi on turuletulek ning algne infobuum, mis tekib sellest, et tegu on uue üle-Eestilise teenusega. Teine olukord on hoida Muuseumikaarti stabiilselt pildis. See on nüüd tulevasele reklaamiagentuurile väljakutse, kas siduda Muuseumikaardi kommunikatsioon muuseumi tegevustega või mõelda välja midagi täiesti uut. Aga see on juba tuleviku muusika.
Ionel:
Ikkagi väärtuspakkumine ning unikaalne väärtus, mis selle raha eest saab – selle eest saadki tegelikult päris asja. Kui võtta arvesse praeguseid muuseumi piletihindu, siis näeme, et on toimunud suur muutus. Muuseumikaart annab võimaluse külastada üle 100 muuseumi 1 piletiostuga. Eesti inimene on kultuuri ning muuseumi lembene ja seda ei tohiks kindlasti ignoreerida. Samuti on muuseumikülastus hea kultuuri tunnetamise formaat – ei ole liiga intensiivne ning laseb inimestel oma tempos tutvuda näituste või ekspositsiooni eripäradega. Ma usun siiralt, et see on asjakohane ja tõeliselt väärtuslik pakkumine.
Ionel:
Lähitulevikus näen, et esialgu võiks tõusta Eestis Muuseumikaardi kasutajate arv. Antud teenuse juures on laienemise ruumi eelkõige ekspansiivses plaanis, kus saaks piiriüleseks minna. Kas integreerida süsteem Soome Museokortti-iga kokku või eksportida süsteemi Lätti või Leetu. Suures plaanis saaks panna aluse üle-Euroopalisele Muuseumikaardi süsteemile ning panna Hollandlastega seljad kokku, kellel on juba töötav süsteem 1.3 miljoni aktiivse Muuseumikaardi kasutajaga. Töötav funktsioon on mitmes kohas sama, ainuke ülesanne oleks need töötavad süsteemid kokku panna. Peale ekspansiivse laienemise on ka võimalus minna sügavuti. Kas mõelda välja Muuseumikaardi omanikele välja mingid lisahüved õhtusöökide või muude tasuta võimaluste abil või jätta süsteem sama lihtsaks ja arusaadavaks nagu ta hetkel on.
Meelis:
Hetkel saab eraldi rakendustes erinevate riikide muuseumikaarte osta, kuid ühine süsteem puudub, see nõuaks ka ühist rahvusvahelist brändi. See võimalus on kindlasti olemas, et tulevikus kasvab muuseumikaart rahvusvaheliseks või naaberriikide vaheliseks projektiks. Identity ei ole pelgalt visuaal- või disainiagentuur, meiega saab minna alates ideeseemnest kuni lõpptulemuseni, sest tiim on kaasamõtlev ja suurepäraste ideedega. Muuseumikaart on üks mitmest näitest, mida analüüsides võib mõista, et Identity suutis tootele genereerida tervikliku identiteedi ja loovlahenduse. Ära pelga tulla oma suurepärase ideega meie juurde ning hakkame koos tema identiteeti otsima.